Autonoomsed autod võtavad üle Euroopa teed—siin on, kuidas EL-i rahastatud tehnoloogia muudab logistikasektorit ja päästab elusid
Juhtmeta autod tulevad Euroopasse—ELi toetusega teadlased suurendavad katsetusi, et lõpetada juhipuudus, suurendada ohutust ja rohelisi logistikalahendusi aastaks 2026.
- 745 000: Prognoositav veoautojuhtide puudus Euroopas 2028. aastaks
- 19 800: Teetuksid ELis 2024. aastal—3% langus võrreldes 2023. aastaga
- 1 200 km: Peamine Rotterdam–Oslo automatiseeritud veoautode testkoridor
- 36 partnerit: Organisatsioonide arv ELi lipulaeva MODI projektis
Kujutage ette, et libisevate mööda autobahni või Põhjamaade maanteed ja näete stiilset valget veokit—suur, kiire ja silmatorkavalt juhita. Juba mõne aasta pärast võiks see olla Euroopa logistikasektori igapäevaelu, kui pea kogu mandri järelhaardus tehnoloogia juurutamisel avalikel teedel.
Juhtumite dramatilisest puudusest ning vajadusest muuta kaubaveo rohelisemaks ja ohutumaks ajendatud ELi teadlased kiirendavad autonoomse veoautode tehnoloogia arendamist ajaloolises mõttes. Miljardite eurode suurune ELi investeering võib varsti tuua pikamaa roboatid tavakasutusse—ja tagajärjed on tohutud.
K: Miks investeerib EL palju isesõitvatesse veokitesse?
Euroopa tarneahelad seisavad silmitsi kriisiga, mil prognoositakse veokite juhtide 17% puudust aastaks 2028, mis vastab umbes 745 000 vaba kohale. See kriis ohustab kõike alates supermarketite riiulite kuni hädavajalike ravimite kohaletoimetamiseni.
Lahendus? Eemaldage juht valemist. Automatiseeritud veokid lubavad pidevat pika vahemaa veostamist arenenud tehisintellekti (AI), sensorite ja katkematu töökorralduse abil—ilma lõunapausi, ilma uneta, vaid ööpäevaringne kohaletoimetamine.
K: Kui ohutud on autonoomsed veokid võrreldes inimjuhtidega?
ELi toetusega ettevõtted nagu Einride kasutavad veoautosid, mis on varustatud AI-ga, mis töötleb üle viie miljoni andmepunkti sekundis, võimaldades nutikamaid, sekundiväärseid otsuseid. Need tipptasemel sõidukid sisaldavad kaameraid, radarite ja õnnetuste vältimise tehnoloogiat, mis vähendab dramaatiliselt inimvea riski.
Tegelikult näitab 2024. aastal publitseeritud uuring Nature ajakirjas, et automatiseeritud sõidukid ületavad enamiku õnnetusstseenide puhul inimjuhte. Euroopa Komisjoni “Vision Zero” algatuse eesmärk—null teetuksid aastaks 2050—pärineb suuresti selle uue automatiseerimise laine usaldusväärsusest.
Kuidas testitakse juhita veokeid Euroopa teedel?
Murdmatu MODI projekt, mis koondab 36 partnerit seitsmest ELi riigist ja Norrast, on selle muutuse keskmes. Suured automatiseeritud veokid navigeerivad juba 1 200-kilomeetrisel koridoril Rotterdamist Osioni, ületades neli piiri ja tegeledes reaalse logistikahüpega: piiride kontrolliga, tollide, maanteemaksudega ja isegi laadimise ning tõhusa autonoomse tegevusega.
Katsed Rotterdamis, Hamburgi linna teedel, Göteborgi logistikasõlmedes ja Norra avalikel maanteedel panevad tehnoloogia proovile—eesmärk on saavutada 4. taseme automaatika, kus inimjuhid muutuvad arusaadavatesse määratud piirkondadesse vananenud.
K: Millal muutuvad juhita veokid tavaliseks?
Mõned automatiseeritud sõidukid tegutsevad juba piiratud marsruutidel Rootsi jaotussektoris, vedades apteegikauba ladudest ilma juhita. Eksperdid ootavad esimesi massilisi voolusi piiratud keskkondades—sadamatel, terminalidel ja lühetes tööstusmarssidel.
Täismahtude linna- ja rahvusvahelises kaubaveos toimub laienemine ettevaatlikult, tasakaalustades avalikud mured ja regulatiivsed takistused. Kuid kuna AI-süsteemid küpsevad ja ühiskond muutub harjumiseks (mõelge lennujaama tasuta rongidele, robotaxis-kõne- ja autonoomsetele metroodele), on suundumus peatamatu.
Kuidas kasu saavad isesõitvad veokid keskkonnast?
Kuna Euroopa on andnud lubaduse vähendada heitkoguseid, on automatiseerimine kooskõlas elektrifitseerimise ja digitaliseerimisega. Elektrilised ja hübriidautomaatsed veokid vähendavad süsiniku jalajälge, optimeerivad kütusekasutust ja vähendavad ooteaegu. Tehnoloogiaettevõtted nagu Volvo ja DAF katsetavad juba ELi tihedaima kaubanduse koridorides kõik-elektrilisi, AI-toetatud sõidukeid.
Kommimoodustavate taastuvenergiaallikate ja nutika marsruudi planeerimise integreerimisega on autonoomne kaubandussektor kavandatud massiliselt rekonstrueerima heitkoguseid tekitavat logistikasektorit.
K: Millised on selles valdkonnas veeljäänud väljakutsed?
Malumaaleri kiirete edusammude tõttu jääb mitmeid takistusi: tagada, et automatiseeritud sõidukid suudavad toime tulla keeruliste ülesannetega, nagu tolli formaliteedid, tagada turvalisus üle piiri ja luua avalik usaldus. Tugevad juhtimiskeskused, kaugjärelevalve ja koos töötavad digitaalsed platvormid arendatakse ELi toetusel.
MODI projekt ja ELi Horison Program viivad läbi reaalse maailma katseid ja koguvad murrangulisi teadusuuringute tulemusi tulevaste seaduste ja poliitikate kujundamiseks, eesmärgiga muuta Euroopa AI-jõuliste logistikalahenduste globaalseks liidriks.
Kas olete valmis isesõitva kaubanduse tulevikuks?
- Oodake pilootis autónge veokeid sadamates ja logistikakeskustes.
- Hoia end kursis ELi uute teetuksude ja automatiseerimise poliitikatega.
- Jälgige tööstuse uuendusi Volvo, DAF Trucks ja Einride.
- Toetage säästlikke ja tõhusat tarneahelaid, valides ettevõtteid, kes investeerivad automatiseerimisse.
Euroopa maanteed on kõrgete tehnoloogiliste revolutsioonide äärel—ärge jääge maha. Jälgige viimaseid transpordiuuendusi ja olge osa turvalisema, nutikama ja puhtama tuleviku kujundamisest!